Kindzmarauli radadel

Viimasel Kahheetia-päeval läksime täispangale: rentisime auto koos (pohmeluses) juhiga ja juba keskpäeval saime Kindzmarauli veinikeldris käe valgeks.

Hämaruses peitub häädusi

Auväärt amet, mida õppida

Jätkasime tõusvas joones Khareba veinikoopas

Aplad degustaatorid

                                         kus oli mõeldud ka veinituuril viibivatele väikelastele

Mirali valmistamas tshurtshkhelat (kreeka pähklid viinamarjamahla-suhkru segus)                                     

ja loomadele

Vahtang hängimas omas elemendis



Pärastlõunaks olime pisut võhmal, tõmbasime  hinge Gremi kloostris

Gremi

                                                                                                

Lõunat võtsime veinivabalt

Millist õlut joovad kassid? Loomulikult Karva õlut!

Et end õhtul taas veinimõisas taasavastada

Kahheetias

Küll on hea, kui grupis on kohalik tegelane nagu Vakhtang. Vähemalt on, keda süüdistada, kui midagi ei meeldi. Olemegi hakanud pisut virisema. Küll on prahti maas liiga palju ja teenindajad juhmid. Tihti oleme sattunud ka kurtide kokkutulekutele, kus muusika on nii vali, et tahab ka silmanägemise ära võtta. Nii et kui täna mängiti hommikusöögi kõrvale heavy metalit, siis ei pidanunud me seda enam imestamisvääriliseks.

Ka Vahtang väsis ja tahtis kukile saada

Vaatasime eile ära mitmed Sighnaghi müürid ja kirikud. Suurema osa päevast veetsime aga kohaliku peene restorani terrassil, et rüübata veini ja vaadata, kuidas päikesevalgus Alazani orgu kuldab ja kuidas vahelduvad värvid ja varjud kaugel Kaukasuse ahelikul.

Alazani org: Rkatsiteli, Tsinandali ja Saperavi kasvulava

Väikelaps on ka toostide ütlemisega edusamme teinud. Esmalt soovib ta alati küll juua oma tulevase elektriauto terviseks, kuid aeg-ajalt üllatab meid ka sellega, et kui tema kord toosti on öelda ja me küsime, et kelle terviseks joome, vastab ta: "Gruusia!" Ilmselgelt, teda halb teenindus niiväga ei häiri.

Kärgpere pudeneb

Vaatamata kooseluseaduse äsjasele vastuvõtmisele, sõitis Kristjan-Erik täna varavalges ära. Tundsime temast suurt puudust, eelkõige olukordadest, kus Kristjan-Erik seisis Mirksi Koaala ühes, Dorje teises käes ja püüdis ägedalt ja zhestikuleerides seletada kohalikele taksojuhtidele, kuhu me sõita tahame.

Eilne õhtu möödus toostiderohkelt ja tunnen emana suurt uhkust, et minu 4-aastane tütar asus lõpuks oma repertuaari laiendama, soovides mahlaklaasi kõlistada esmalt hinkaali (!) ja seejärel emme terviseks. Tervisearengu Instituut võib mind seepeale soovida loomulikult esmalt rattale tõmmata ja seejärel Erki Noole teibasse ajada, kuna kavatsen oma tütre üles kasvatada vaimus, et elus pole midagi toredamat ega olulisemat kui sõpradega veedetud aeg head sööki ja jooki nautides. Loomulikult pole päevas soovitav süüa rohkem kui 1 jäätis ja coca colat tohib juua ainult siis, kui kõik muud joogid on maailmas otsa saanud, ehk siis mitte kunagi. Aga kui inimene veedab rohkem kui mõistliku aja oma päevast, juureldes selle üle, mida suhu pista, või mis veel hullem, peab oma pühaks kohuseks hurjutada kõiki teisi nende söömaharjumuste eest, siis on tegu mingi keerulisemat sorti toitumishäirega. Ja häiritud inimestest tasub suure kaarega mööda käia.

Täna viisime oma pere uusima liikme Vahtangi botaanikaaeda

Vahtang Lõuna-Ameerika sektsioonis

Koaala Austraalia sektsioonis

ja seejärel delfiinide shõud vaatama. Delfiinid meeldisid Vakhtangile väga, eriti see osa, kus kohalik amatsoon, end delfiinidel vee all vuhinal "Gladiaatori" taustamuusika saarel pukseerida lasi.

Õhtul esitasime Vahtangile, kui kohalikule, küsimuse, et kui palju kreeka pähkleid ja nendest valmistatud souste peab siin resideeruv olevus õigupoolest seedida jaksama? Vastuse üle juurdleb ta siiamaani.

Igatahes on Batumi end meie jaoks ammendanud. Homme sõidame Kahheetiasse, sest veini tuleb juua veel!

Vahtangi vastus toidu üle virisejatele

Suvitusuudised

Hommikul sõitsime otsejoones köisraudteega kõrgele mäenõlvale, et saada ülevaade sellest, kuhu oleme sattunud. Jäime vaateid nautima lausa pooleks päevaks.

We love Doppelmayr!

Lapstööjõud Türgi urkas

Järelejäänud pool päeva möödus mänguväljakutel ja õhtul murdsime võõrustajatele truudust ja sõime Türgi urkas. Päev venis pikaks ja  õhtul taasavastasime end kokteiliga Kindzmarauli pikendatuna kirsimahlaga.

Elumehed kooseluseadust tähistamas

Järgmisel hommikul tähistasime kooseluseaduse vastuvõtmist: sõitsime vaaterattaga, Tarmo tegi Kristjan-Erikule välja.












Balti barbarid rüüstasid kohalikku pioneeride parki, et kätte saada ihaldusväärne käbi.

Sihtmärk on paika pandud

Katapult tööle

ja ongi käbi käes!

Päev jätkus võistluslikus meeleolus: 5. Sajandist pärit Rooma varemetes toimus duell: korvpallur Suurväli versus kiivipuu. Pärast mõningast võitlust väljus võitjana korvpallur Suurväli, kiivi peos.

Kärgpere akvaariumi uudistamas

Vahtang delfiinide shõul

Hilisõhtul täienes meie pere veel ühe liikme võrra: Tarmo otsustas kätt proovida snaiprina ja sai autasuks olevuse, kellele panime nimeks Võitleja Vahtang Tömpsaba.

Kui jutt käib keppidest, lähevad mõõgad käiku

Õhtu pakkus vastuse ka neile, keda hoidis pinevil teema kuidas 2 Eesti alpinismi hiiglaslikku ego omavahel läbi saavad. 

Kaotasime enesekontrolli

No seda oligi oodata. Koaala alistas ju tipu.

Aga asjade algusesse. Tbilisis veetsime terve hommikupooliku kangelasi oodates. Hommikusöögilauas juhtus õnnetus. Tegin lapsele moosisaia. Lapsele moosisai ei meeldinud. Tuli välja, et tegu ei olnudki moosi, vaid hoopis adzhikaga.

Ja kangelased tulidki pärastlõunal. Tähistasime taaskohtumist suure kuhja hinkaalide ja ohtrate toostidega vanalinna kõrtsis. Tooste öeldi juba ronitud, veel ronimata ja niisama kaunite mägede kohta. Joodi ka Tõelise Alpinismi ja Suurte Saavutuste terviseks, ainus kes ennast kordama kippus oli väikelaps, kes pidevalt soovis klaase kõlistada sooviga et ta endale ikka ühe mänguauto saaks, mis elektriga käib.
Meie majutusasutus osutus tõeliseks atrkatsiooniks, mille restoranis kogunesid tangoamatöörid. Muidugi lasime meiegi end kirglikel meloodiatel kaasa kiskuda ja sandaalides suured ja väikesed jalad tegid mitmeid tiire. Varahommikul astusime Batumi rongile ja sõitsime kuurorti.

Jäätist tuleb süüa iga päev!

Batumi glamuurne tigutorn

Kuurort võttis meid vastu kinnisvarakupeldajate hordidega ja leidis meiegi tore kärgpere endale villa katusekorrusel Jordania tänaval.

 Batumi lõi meid glamuuriga pahviks, kargasime kohe Musta merre ja lohutasime end hinkaalikuhjadega. Meie tänava kodupood pakkus meile maitsvaid koduveine koos veenva degustatsiooniga. Villa Jordanias oli seejärel meeleolukas õhtu.

Kõik selle jõime ära (ka piimatooted)

Delikatessen a la Batumi

3.b jäi ikka peale

Koaala alistas tipu, kuid 3.b mitte. 4,5 tundi üles, 3 alla. Ilmateade vedas ka alt, lisaks tuulele ka pilves. Homme on tipukolmikut juba Tbilisisse oodata, niipalju siis seekord mägironimisest.

Heal lapsevanemal peab olema võhma sama palju kui mägironijal. Veetsime terve päeva lõbustuspargis.
 Ainuüksi dinosauruste rada läbisime 3 korda. Sauruseid oli nii 20 ringis, tegid häält ja liigutasid kui nende ees seisime. Ja Mirksil ei saanud neist kuidagi küllalt.

Dinosauruste paraad

Ega ka jutust, et saurused surid välja kliimamuutuse tõttu. Õnneks leidsime sauruste vahepeal kosutust suurepärasest restoranist. Elava tulega köetavas ahjus tehti imelisi küpsetisi. Pirukate sisse oli pandud nii kardulaid kui punaseid ube. Sõime kui saurused omal ajal.

Toitumistarkurite õudusunuenägu!

Surm kalorite läbi!

Ootame uudiseid

3.b on täna mäel ronimas oma 3.b marsruuti. Koaala ihus eile õhtul pärast mitmekordest ilmateate kontrollimist kihvad teravaks ja on nüüd ründel. Ilm on muidu hea, aga tuult võib olla vähe liiast, nii umbes 40-45 km/h.

Koaala Kaukaasias

Tarkurid seevastu sõitsid eile pealinna ja sukeldusid Tbilisi laupäevaõhtusesse melusse nagu amatsoonid kunagi. Tuvastasime, et moes on must värv ja lõhkikistud teksased. Kuidas seletada väikelapsele, miks tädid nii katkiste pükstega käivad?

Kaunitar-tsherkessitar Gergeti külalistemajast (pildi autor Mirali)

Nazi- omanimelise külalisteaja omanik (pildi autor Mirali)

Grupp jaguneb

Moodustasime võrdlemisi veidra grupi: 2 jõrmi karvast meest, väikelaps ja mina. Samas, vägagi väärikas on saabuda Istanbulis hotelli mitte 1 vaid lausa 2 meessoost saatjaga! Otsustasin Kristjan-Erikut esitleda kui oma venda, juhuks kui küsimusi peaks tekkima.
Tarmo sünnipäevaküünlad said puhutud juba kell 5 hommikul ja põhipidustusteks jõudsime me õhtuks Gergeti külla.

Keskpäevane õlu toob ka jõrmidel meestel naeratuse huulile

Kõik Tbilisist kaasatoodud pudelid said tühjendatud, seda küll teiste hostelikülastajate abiga.

Kunstihuvilised Gergeti külas

Nii et kui grupp varavalges jagunema hakkas, oli rühmal nimega "3.B" mäkkeminnes samm päris reibas.

3.B stardivalmis

3.b koosseisu kuulub lisaks Tarmole ja Kristjan-Erikule ka kuulus Koaala, kes tippe ründab.

Koaala ründel

Hommikuse moosisaia tagant lehvitas neile rühm "targem kui 3.b", kuhu kuuluvad lisaks mulle ja Miralile ka hiir Dorje ja Kiisumiisu Pärtel.

Mirali ja Kiisumiisu enne katsumust: kõrguses terendab sihtmärk

Meie tarkus seisneb muidugi selles, et 3b raskuskategooria marsruutidest hoidsime me kaugele. Meie sihiks oli Gergeti kirik, kuhu on külast umbes 400 tõusumeetrit.















Tugeva motivatsioonipaketi toel (mõned eriti kahjulikud šokolaadid) see meil ka õnnestus.

Kosutav õunaamps enne viimast pingutust

Tipus Kiisumiisuga! Pilvedest paistab Kazbek

Ka 3.b näitas üles erakordset eneseohjeldust ning tõusis vaid poolele teele. Minu ennustus, tundes Tarmot, ei pidanud ses suhtes paika.

Kogu see tuleb veel külani minna...

Igapäevaste õuduste jada

Kui mina olin väike, hirmutati lapsi maast madalast tuumasõjaga. Tänapäeval on moodne hirmutada lapsi, no ja miks mitte ka nõrgemaid täiskasvanuid, igapäevase eluga. Suhkur toob surma. Nutitelefon neelab alla. Teraviljatooted on tapavalt kahjulikud. Televiisor tambib ajud sodiks ja tulemuseks on klaasistunud pilk.

Selliseid toredaid pealkirju on kõik pererubriigid meie ajakirjanduses täis. Kõige hullem  heidutuskampaania juures on see, et kui tuumaseen oli mingi kauge (kuigi üsnagi kindlalt saabuda võiv) luul, siis tänased surmaohud nagu kräpp ja koledad multikad ümbritsevad pahaaimamatuid pidevalt ka koduseinte vahel. Nii kui hetkeks valvsuse kaotad, oled sant valmis, nii vaimselt kui füüsiliselt.

Kampaania mõjus. Tundsin end olevat pidevast hurjutamisest heitunud ja vajasin hädasti ajutise mugavuspagulase staatust mõnes vähem masendunud maailmanurgas, kus tervislikuks peetakse ohtraid sööminguid ja joominguid sõprade seltsis, mitte gluteenivaba dieeti ning kus igas majapidamises ei tegutse aiapäkapikk-viineripeletaja.
Õnneks saabus lahendus. Sõber Kristjan-Erik teatas Tarmole, et tuleb ronida ja kohe. Gruusias. Asusime hoolsasti tooste harjutama, juba enne kui lennukipiletid ostetud said.